Rubriik: Jalgpall
-
Ma ei ole Juventuse fänn. Kuigi mul oli väiksena Pavel Nedvedi poster seinal. Ja olen olnud ühe rahvaliiga satsi loomise juures, mis kasutas selle klubi värve ja sümboleid. Ja üks mälestusväärsemaid Meistrite Liiga finaale minu jaoks pärineb 2003. aastast Juve ja Milani vahel. Fänn? Ei, miks?
-
Itaalia jalgpalli meistrikarikas ehk scudetto ei tundu olevat eriline reisihunt. Reeglina pesitseb ta kas Torinos või Milanos ning satub vaid vahel harva ka Rooma või Napolisse. Kui too üldse mõnda uut linna kavatseb avastama minna, võib selleks kõigi märkide järgi tõenäoliselt saada Bergamo. Aga millal see juhtuda võiks? Viimane kord, kui Itaalia meistrisari mõnda täiesti…
-
Pisa viltusest turismimagnetist vaid 20 km kaugusel asub linn, kus jalgpallistaadionil lehvivad Nõukogude lipud, plakatid Lenini näolapiga ning sallidelt vaatab vastu revolutsionäär Che Guevara läbitungiv pilk.
-
„Oh, kuidas ihkaks minna Carrara linna Itaalias“, said no tourist ever. Tuleb aga välja, et sellel väheütleval väikelinnal on tähtis koht nii Itaalia kui ka Eesti jalgpalliajaloos!
-
Ära ole vaene, nagu armastab öelda Eesti vihatuimaks meheks(?) kerkinud Raivo Hein. Kui valus on jalgpalliturism rahakotile ja mis summadest me Itaalia tippvutti jälgides üleüldse räägime?
-
Itaalia jalgpallis on naaberlinna jalgpallikubi automaatselt rivaal, kellest parem olemine on au ja uhkuse küsimus. Aga mida teha siis, kui pead oma põlise rivaaliga ära mahtuma samasse linna, jagama tänavaid või elama koguni ühe ja sama katuse all?
-
Napid 4 plusskraadi, lõikav tuul ja keskpäeval avalöögi saav jalgpallimatš – oot, kas ma olen Itaalias või tagasi Eestis Premium Liigat jälgimas? „Kes see loll Itaaliasse villased sokid kaasa võtab“, mõtlesin ma kodumaal kohvrit pakkides. Noojahh…
-
Viljakas kirjanik ja suur viskisõber Ernest Hemingway ühmas kunagi, et igas maailma sadamas on mõni eestlane. Tuleb tõdeda, et taaskord oli tal õigus. Minugi jalkareisi epitsentriks on ajalooline sadamalinn, Vahemere rannikul asuv Genova.
-
Täpselt sellise küsimuse esitasin ma endale mingi hetk möödunud aasta kevadel. Miks? Sest Eestis on jalgpalli oma elustiili osaks pidav indiviid teadupärast pidevalt näljas ja paljas.