„Oh, kuidas ihkaks minna Carrara linna Itaalias“, said no tourist ever. Tuleb aga välja, et sellel väheütleval väikelinnal on tähtis koht nii Itaalia kui ka Eesti jalgpalliajaloos!
Toscana maakonnaga tulevad mul kohe meelde Firenze ja Pisa linnad, mäenõlvadel asuvad veiniistandused ja üks aastaid tagasi ilmavalgust näinud chick-flick linateos nimega “Toscana päikese all”.
Carrara nimelisest väikelinnast aga ei ole kuulnud ei tavaturist, jalkahuviline ega ilmselt ka mitte sajad tuhanded kohalikud. Itaalia on suur maa ja riigi kõigi vaatamisväärsustega tutvumiseks tuleks niigi paar aastat töölt vabaks võtta. Kui su linn millegi põnevaga silma ei hakka, oledki valikust väljas!
Kui midagi üldse 60-tuhande elanikuga linna kohta välja tuua, siis kuuldavasti on siit juba Vana-Rooma aegadest marmorit kaevandatud. Mäed linna taustal hakkavad silma küll ja eristuvad ümberkaudsetest oma teistsuguse valge-sinise tooniga.
Tõele au andes plaanisin ka mina esialgu sellest linnast teekonnal Genova-Pisa-Livorno tuimalt läbi sõita. Keset linna ühte ringristmiku köitis mu pilku aga kaunis seinakritseldus, mille autoriteks on loomulikult kohalikud jalgpallihullud.
Üks asi viis teiseni ja selgus, et juba 20 minuti pärast oli algamas linna esindusklubi Carrarese Calcio kohtumine Napoli tagant kohale sõitnud Salernitanaga. Milline ilus juhus!
Juhuslik oli ka avastus, et olin endalegi teadmata sattunud tänavatele, kus on sirgunud üles üks Itaalia jalgpalli armastatumaid staare. “Taevasiniste” koondises rekordilise arvu mänge pidanud ja maailma parimaks kindameheks tituleeritud Gianluigi Buffon on pärit just Carrarast!
Tõsi, 2006. aasta Maailmameister ja Torino Juventuse legend ei ole ise päevagi linna esindusklubi särki kandnud. Lootustandva tulevikutähena liikus ta juba noorelt Parmasse, põhjuseks fakt, et kodulinna klubi sportlik tase polnud tähtede vallutamiseks lihtsalt piisav.
Staariks kerkinuna naasis Buffon 2010. aastal kodulinna käekäiku selliselt, et soetas endale tüki klubi osalusest. Vahepeal on nähtud igasuguseid aegu, ka pankrotti, ent tänasel päeval läheb Carraresel üpriski hästi. Sel hooajal mängitakse Itaalia tugevuselt teises liigas, mis juhtus viimati lausa 76 aastat tagasi!
Sellest, et siin peamiselt vaest külavutti taotud on, annab tunnistust ka nende staadion. Kivimüüriga piiratud Stadio dei Marmi avati juba 1955. aastal ja ega seda väga modernsemaks selle ajaga kõpitsetud olegi.
Kunstmurukattega(!) palliplatsi ümber jookseb suur kaarjas tribüün, mis on üllatavalt madal, vetsudeks aga on teisaldatavad konteinerid. Katus ja veidi paremad tingimused on vaid staadionihoone kohal aga eks tõeline ultrafänn ammutabki vihmast lisaenergiat!
Hetkel on Serie B-s kehtivate karmimate nõudmiste tõttu sissepääs piiratud 4000 inimese peale, mis on umbes pool algsest mahutavusest.
Kummalisel kombel puudus väljaku ligidal piletikassa, mistõttu tuli mul pääsme soetamiseks 4 km linna teise otsa sõita. Ilmselt pole jalkaturistid siin linnas kuigi tavapärased!
Ühtlasi on Carraral päris priske seos ka Eesti jalgpalliga. Nimelt on siinsel retrostaadionil mänginud Eestist, täpsemalt Narvast pärit Georgi Tunjov. 2021/22 Serie C hooaja veetis Eesti koondise keskväljamees just siin ning 27 mänguga lõi poolkaitsja sini-kollaste eest ka 3 väravat. Üks neist tõeline maasikas!
19-aastaselt välismaale liikunud Tunjov on käinud platsil ka Serie A-s ning on tänaseks saapamaal veetmas oma viiendat hooaega. Hetkel mängib Georgi Serie C-s Pineto nimelises klubis ja kuigi Eesti rahvusesinduse kutset pole ta viimasel ajal pälvinud, loodan, et noormehe täht lööb taaskord särama.
Toscana jalkalugu aga jätkub ning järgmises postituses võtan luubi alla Itaalia jalgpalli suurima mõistatuse. Staadioni kus kõlavad kommunismi ülistavad laulud, lehvivad punased lipud ja säravad Che Guevara pildid. Edasi Livornosse!
Lisa kommentaar