Autor: Statakroonik
-
„Oh, kuidas ihkaks minna Carrara linna Itaalias“, said no tourist ever. Tuleb aga välja, et sellel väheütleval väikelinnal on tähtis koht nii Itaalia kui ka Eesti jalgpalliajaloos!
-
Ära ole vaene, nagu armastab öelda Eesti vihatuimaks meheks(?) kerkinud Raivo Hein. Kui valus on jalgpalliturism rahakotile ja mis summadest me Itaalia tippvutti jälgides üleüldse räägime?
-
Itaalia jalgpallis kakeldakse absoluutselt kõige üle. Kahe klubi kangele rivaalitsemisele võib aluse panna naaberlus, poliitika, keskajast püsiv vihavaen või hoopis…juust!
-
Itaalia jalgpallis on naaberlinna jalgpallikubi automaatselt rivaal, kellest parem olemine on au ja uhkuse küsimus. Aga mida teha siis, kui pead oma põlise rivaaliga ära mahtuma samasse linna, jagama tänavaid või elama koguni ühe ja sama katuse all?
-
Napid 4 plusskraadi, lõikav tuul ja keskpäeval avalöögi saav jalgpallimatš – oot, kas ma olen Itaalias või tagasi Eestis Premium Liigat jälgimas? „Kes see loll Itaaliasse villased sokid kaasa võtab“, mõtlesin ma kodumaal kohvrit pakkides. Noojahh…
-
„Üksi olles ei ole Ultra midagi väärt. Sa oled mitte keegi. Aga üheskoos, oleme me grupp. Üheskoos oleme me võimsad!“ Francesco Lettieri 2020. aasta filmist „Ultras“ pärinev tsitaat kirjeldab suurepäraselt kultuurilist fenomeni, mis 60-ndate Itaalias võimsa lainena üles kerkis ja tänaseni kaldast kaldani õõtsub. Fanaatilisel liikumisel on omajagu nii häid kui ka halbu külgi.
-
Viljakas kirjanik ja suur viskisõber Ernest Hemingway ühmas kunagi, et igas maailma sadamas on mõni eestlane. Tuleb tõdeda, et taaskord oli tal õigus. Minugi jalkareisi epitsentriks on ajalooline sadamalinn, Vahemere rannikul asuv Genova.
-
Täpselt sellise küsimuse esitasin ma endale mingi hetk möödunud aasta kevadel. Miks? Sest Eestis on jalgpalli oma elustiili osaks pidav indiviid teadupärast pidevalt näljas ja paljas.