-
Koondiseaknad on miski, mida osad jalgpallifännid palavalt vihkavad. Kogu klubijalgpall pannakse nädalaks-paariks pausile, et rahvusesindused saaksid omi asju ajada ning kõiki “normaalseid” jalkafänne tüüdata. Ja loomulikult olen ma just siis kui see juhtub kaks nädalat Euroopa lõunaserval…
-
Üldiselt on nii, et kui inimesed kuulevad Wismari nime, siis on põhjus arvatavasti selles, et keegi on end sinna haiglasse joonud. Aga tegelikult on selle kurikuulsa napsimeeste polikliiniku taga ka üks palliplats, millel vanust juba pea 110 aastat. Laupäeval selgus sellel ajaloolisel staadionil IV Liiga võitja.
-
Joon alla! Kuna Itaalia ilm muutuski juba talumatult heaks, oli paslik aeg naasta kodumaa jahedate käte vahele. 4 kuu jooksul nähtud 12 kohtumist viiel eri liigatasandil on omamoodi justkui läbilõige Itaalia ühiskonnast, selle kirglikust hingest ja valjudest südamelöökidest.
-
Ma ei ole Juventuse fänn. Kuigi mul oli väiksena Pavel Nedvedi poster seinal. Ja olen olnud ühe rahvaliiga satsi loomise juures, mis kasutas selle klubi värve ja sümboleid. Ja üks mälestusväärsemaid Meistrite Liiga finaale minu jaoks pärineb 2003. aastast Juve ja Milani vahel. Fänn? Ei, miks?
-
Itaalia jalgpalli meistrikarikas ehk scudetto ei tundu olevat eriline reisihunt. Reeglina pesitseb ta kas Torinos või Milanos ning satub vaid vahel harva ka Rooma või Napolisse. Kui too üldse mõnda uut linna kavatseb avastama minna, võib selleks kõigi märkide järgi tõenäoliselt saada Bergamo. Aga millal see juhtuda võiks? Viimane kord, kui Itaalia meistrisari mõnda täiesti…
-
Kui väiksed jalkahullud poisid Itaalias enam mängijaks sirgumisest ei unista, siis mõtlevad nad ühel päeval mõne ultragrupi liikmeks saamisest. Kõrvalseisjates ühtaegu nii huvi kui aukartust äratavatel rühmitustel on aga omad reeglid, mis olenevalt vaatenurgast elustiilile kas veelgi enam vurtsu lisavad või hoopis õhu sisinal välja lasevad.
-
Pisa viltusest turismimagnetist vaid 20 km kaugusel asub linn, kus jalgpallistaadionil lehvivad Nõukogude lipud, plakatid Lenini näolapiga ning sallidelt vaatab vastu revolutsionäär Che Guevara läbitungiv pilk.
-
„Oh, kuidas ihkaks minna Carrara linna Itaalias“, said no tourist ever. Tuleb aga välja, et sellel väheütleval väikelinnal on tähtis koht nii Itaalia kui ka Eesti jalgpalliajaloos!
-
Ära ole vaene, nagu armastab öelda Eesti vihatuimaks meheks(?) kerkinud Raivo Hein. Kui valus on jalgpalliturism rahakotile ja mis summadest me Itaalia tippvutti jälgides üleüldse räägime?
-
Itaalia jalgpallis kakeldakse absoluutselt kõige üle. Kahe klubi kangele rivaalitsemisele võib aluse panna naaberlus, poliitika, keskajast püsiv vihavaen või hoopis…juust!